Hoolitse oma lapse eest!
HELENA uuringu kohaselt tarbivad Euroopa noored päevas keskmiselt 160 g liha, 125 g puuvilju, 100 g köögivilju, 55 g kooke ja magusaid küpsetisi, 25 g šokolaadi, 728 ml vett, 260 ml piima ja 303 ml suhkruga magustatud jooke. Mitte just liiga tervislikud toitumisharjumused võivad viia selleni, et teie teismeline tarbib eneselegi märkamata kuni 3300 kcal päevas. Hiljutised uuringud kinnitavad, et kõrge energiasisaldusega, kuid toitainevaeste toitude tarbimine koos sellega kaasneva ülekaalulisusega põhjustab teatud ajupiirkondade kahanemist ja kognitiivseid häireid. Dortmundi laste toitumisuuringute instituut soovitab näiteks 13–14-aastastele tüdrukutel tarbida 2200 kcal ja poistel 2700 kcal päevas. Kalorid tuleks aga omastada toidust, mis varustab organismi (ja seega ka aju) vitamiinide (nt C-vitamiin, foolhape), mineraalainete (nt kaltsium, kaalium), fütokemikaalide (nt karotenoidid) ja kiudainetega. Mõistagi ei ole võimalik ühe päevaga sundida oma noorukit väga tervislikult toituma, kuid midagi saab siiski ette võtta.
D-vitamiin on kohustuslik!
D-vitamiin on eriti oluline aju arengu ja toimimise seisukohast. Päikesevitamiin pärsib neuronite põletikulisi reaktsioone ja oksüdatiivseid protsesse. Hiljuti Euroopas läbi viidud uuringus osales 1006 noorukit vanuses 12,5–17,5 aastat. Tulemused olid šokeerivad: 39%-l oli D-vitamiini tase veres ebapiisav, 27%-l oli D-vitamiini vaegus ja 15%-l oli raskekujuline D-vitamiini vaegus.
Rasvhapped ajutegevuse ja intellekti arenguks!
Eriti olulised on kaks pika ahelaga polüküllastumata oomega-3-rasvhapet: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Need määratlevad iga närviraku membraani funktsiooni, edendades impulsside liikumist kesknärvisüsteemis ning suurendades närvikoe membraani voolavust. Pika ahelaga oomega-3-rasvhapetest saadud lipiididest mediaatoritel on tugev põletikuvastane ja neuroprotektiivne toime. EPA ja DHA mängivad seega olulist rolli aju ja intellekti arengus kõigis eluetappides, kuid eriti raseduse ajal, lapsepõlves ja noorukieas.
HELENA uuringu kohaselt ei söö 12,5–17,5-aastased noored Euroopas piisavalt kala ja seega jääb soovituslik rasvhapete kogus saavutamata. Uuringu tulemused kinnitavad ka seda, et õpilastel, kes võtavad korrapäraselt DHA-d ja EPA-d sisaldavaid toidulisandeid, paranevad nii kognitiivsed funktsioonid (nt mälu, keskendumisvõime) kui ka akadeemilised tulemused (nt lugemine, õigekiri).
Raud – arukuse alus!
Raud mõjutab lapse kognitiivseid võimeid kõige otsesemal moel. Aneemia all kannatavatel õpilastel esineb motoorikahäireid, nende sotsiaalsed oskused ning õpitulemused on kehvemad. Rauapuudus võib põhjustada üldist väsimust ja vähendada töövõimet isegi siis, kui ei esine veel aneemiat. Raua ja vitamiinide (nt D-, A- ja C-vitamiin) piisavas koguses omastamine on noorukieas oluline ka füüsilise jõudluse (nt vastupidavus, lihasjõud) tagamiseks. Raud on punastes verelibledes sisalduva hemoglobiini komponent, mis vastutab hapniku lihastesse transportimise eest, antioksüdant C-vitamiin soodustab treeningujärgset taastumist ja D-vitamiin suurendab lihasjõudu. Rauavaegus on kogu maailmas inimkehas kõige sagedamini esinev mikrotoitaine puudus.
B-grupi vitamiinid – terve närvisüsteemi heaks!
B-grupi vitamiinid teevad tihedalt koostööd, toetades mitmesuguseid kehafunktsioone ja olles sealhulgas hädavajalikud närvisüsteemi ja kognitiivsete funktsioonide normaalse toimimise seisukohast. B-grupi vitamiinide piisavast varust sõltub neurotransmitterite (nt serotoniini, dopamiini) süntees ja närvikiude ümbritseva müeliinikihi terviklikkus.
Ära unusta antioksüdante!
E- ja C-vitamiin, aga ka karotenoidid on vajalikud rakkude normaalseks kasvuks ja arenguks. Lisaks omistatakse E-vitamiinile ka neuroprotektiivset mõju. Et teha kindlaks, kui hästi noorukid antioksüdantseid vitamiine toidust omastavad, määrati 1054 noorukil veres C-, E- ja A-vitamiini ning beetakaroteeni sisaldus. E-vitamiini keskmine kontsentratsioon oli 23 µmol/l ja C-vitamiini puhul 59 µmol/l. Profülaktiliselt ei ole see kogus siiski piisav, kuigi puu- ja köögiviljade söömisega oleks väga lihtne saavutada normikohane ennetav sisaldus vereplasmas.
Kust leida tuge?
Vanemad soovivad alati oma lapsele parimat ja on mures, kui võsukesel ei lähe hästi. Kui tegu on õppimisega, kus mängivad olulist rolli nii keskendumisvõime kui ka mälu, kus peab suutma mõelda ja arutleda ning mille käigus peab aeg-ajalt taluma vaimset pinget, on tähtis aju täisväärtuslikult toitainetega varustada. Kui mõistame, et toitumisega seda tagada ei õnnestu, võib abi leida toidulisanditest. Kuid nendest on kasu ainult korrapärasel ja järjepideval kasutamisel mitme nädala jooksul. Alati tasub laste puhul toidulisandite igapäevase kasutamise osas nõu pidada perearstiga.
Kui toitumine on korrapärane ja tervislik, siis sellest piisab! Aga ainult tingimusel, et toit sisaldab piisavalt C- ja D-vitamiini ning mikroelemente, nagu seleen ja tsink. Kasvava organismi jaoks on olulised ka raud, magneesium ja oomega-3-rasvhapped, eriti laste puhul, kes nakatuvad lasteaias või koolis sageli viirushaigustesse. Laste immuunsust toetav toidulisand Orthomol Junior C plus on saadaval nii maitsvate närimistablettide kui ka graanulitena, mõistuse hoiavad teravana oomega-rasvhapped, mida pakub iiriskommi kujul toitainete kompleks Orthomol Junior Omega plus.