ortomol.ee - Kõik vitamiinide kohta

Hoolitse oma lapse eest!

Wed, 23 Apr 2025 10:13:00 +0000

Kognitiivsed võimed ei koosne ainult mälust ja õpivõimest, vaid ka keskendumisvõimest, suutlikkusest teha asju korraga, planeerida, võtta vastu otsuseid, teha järeldusi, teha vahet emotsioonidel jne. Need oskused on olulised kõikides eluetappides, kuid lapsed ja noorukid vajavad erilist tuge. Ei olegi muud retsepti, millega tagada, et aju ei jääks olulistest mikrotoitainetest ilma. Uurime lähemalt, millised on noorte toitumisharjumused.

HELENA uuringu kohaselt tarbivad Euroopa noored päevas keskmiselt 160 g liha, 125 g puuvilju, 100 g köögivilju, 55 g kooke ja magusaid küpsetisi, 25 g šokolaadi, 728 ml vett, 260 ml piima ja 303 ml suhkruga magustatud jooke. Mitte just liiga tervislikud toitumisharjumused võivad viia selleni, et teie teismeline tarbib eneselegi märkamata kuni 3300 kcal päevas. Hiljutised uuringud kinnitavad, et kõrge energiasisaldusega, kuid toitainevaeste toitude tarbimine koos sellega kaasneva ülekaalulisusega põhjustab teatud ajupiirkondade kahanemist ja kognitiivseid häireid. Dortmundi laste toitumisuuringute instituut soovitab näiteks 13–14-aastastele tüdrukutel tarbida 2200 kcal ja poistel 2700 kcal päevas. Kalorid tuleks aga omastada toidust, mis varustab organismi (ja seega ka aju) vitamiinide (nt C-vitamiin, foolhape), mineraalainete (nt kaltsium, kaalium), fütokemikaalide (nt karotenoidid) ja kiudainetega. Mõistagi ei ole võimalik ühe päevaga sundida oma noorukit väga tervislikult toituma, kuid midagi saab siiski ette võtta.

D-vitamiin on kohustuslik!

D-vitamiin on eriti oluline aju arengu ja toimimise seisukohast. Päikesevitamiin pärsib neuronite põletikulisi reaktsioone ja oksüdatiivseid protsesse. Hiljuti Euroopas läbi viidud uuringus osales 1006 noorukit vanuses 12,5–17,5 aastat. Tulemused olid šokeerivad: 39%-l oli D-vitamiini tase veres ebapiisav, 27%-l oli D-vitamiini vaegus ja 15%-l oli raskekujuline D-vitamiini vaegus.

Rasvhapped ajutegevuse ja intellekti arenguks!

Eriti olulised on kaks pika ahelaga polüküllastumata oomega-3-rasvhapet: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Need määratlevad iga närviraku membraani funktsiooni, edendades impulsside liikumist kesknärvisüsteemis ning suurendades närvikoe membraani voolavust. Pika ahelaga oomega-3-rasvhapetest saadud lipiididest mediaatoritel on tugev põletikuvastane ja neuroprotektiivne toime. EPA ja DHA mängivad seega olulist rolli aju ja intellekti arengus kõigis eluetappides, kuid eriti raseduse ajal, lapsepõlves ja noorukieas.

HELENA uuringu kohaselt ei söö 12,5–17,5-aastased noored Euroopas piisavalt kala ja seega jääb soovituslik rasvhapete kogus saavutamata. Uuringu tulemused kinnitavad ka seda, et õpilastel, kes võtavad korrapäraselt DHA-d ja EPA-d sisaldavaid toidulisandeid, paranevad nii kognitiivsed funktsioonid (nt mälu, keskendumisvõime) kui ka akadeemilised tulemused (nt lugemine, õigekiri).

Raud – arukuse alus!

Raud mõjutab lapse kognitiivseid võimeid kõige otsesemal moel. Aneemia all kannatavatel õpilastel esineb motoorikahäireid, nende sotsiaalsed oskused ning õpitulemused on kehvemad. Rauapuudus võib põhjustada üldist väsimust ja vähendada töövõimet isegi siis, kui ei esine veel aneemiat. Raua ja vitamiinide (nt D-, A- ja C-vitamiin) piisavas koguses omastamine on noorukieas oluline ka füüsilise jõudluse (nt vastupidavus, lihasjõud) tagamiseks. Raud on punastes verelibledes sisalduva hemoglobiini komponent, mis vastutab hapniku lihastesse transportimise eest, antioksüdant C-vitamiin soodustab treeningujärgset taastumist ja D-vitamiin suurendab lihasjõudu. Rauavaegus on kogu maailmas inimkehas kõige sagedamini esinev mikrotoitaine puudus.

B-grupi vitamiinid – terve närvisüsteemi heaks!

B-grupi vitamiinid teevad tihedalt koostööd, toetades mitmesuguseid kehafunktsioone ja olles sealhulgas hädavajalikud närvisüsteemi ja kognitiivsete funktsioonide normaalse toimimise seisukohast. B-grupi vitamiinide piisavast varust sõltub neurotransmitterite (nt serotoniini, dopamiini) süntees ja närvikiude ümbritseva müeliinikihi terviklikkus.

Ära unusta antioksüdante!

E- ja C-vitamiin, aga ka karotenoidid on vajalikud rakkude normaalseks kasvuks ja arenguks. Lisaks omistatakse E-vitamiinile ka neuroprotektiivset mõju. Et teha kindlaks, kui hästi noorukid antioksüdantseid vitamiine toidust omastavad, määrati 1054 noorukil veres C-, E- ja A-vitamiini ning beetakaroteeni sisaldus. E-vitamiini keskmine kontsentratsioon oli 23 µmol/l ja C-vitamiini puhul 59 µmol/l. Profülaktiliselt ei ole see kogus siiski piisav, kuigi puu- ja köögiviljade söömisega oleks väga lihtne saavutada normikohane ennetav sisaldus vereplasmas.

Kust leida tuge?

Vanemad soovivad alati oma lapsele parimat ja on mures, kui võsukesel ei lähe hästi. Kui tegu on õppimisega, kus mängivad olulist rolli nii keskendumisvõime kui ka mälu, kus peab suutma mõelda ja arutleda ning mille käigus peab aeg-ajalt taluma vaimset pinget, on tähtis aju täisväärtuslikult toitainetega varustada. Kui mõistame, et toitumisega seda tagada ei õnnestu, võib abi leida toidulisanditest. Kuid nendest on kasu ainult korrapärasel ja järjepideval kasutamisel mitme nädala jooksul. Alati tasub laste puhul toidulisandite igapäevase kasutamise osas nõu pidada perearstiga.

Kui toitumine on korrapärane ja tervislik, siis sellest piisab! Aga ainult tingimusel, et toit sisaldab piisavalt C- ja D-vitamiini ning mikroelemente, nagu seleen ja tsink. Kasvava organismi jaoks on olulised ka raud, magneesium ja oomega-3-rasvhapped, eriti laste puhul, kes nakatuvad lasteaias või koolis sageli viirushaigustesse. Laste immuunsust toetav toidulisand Orthomol Junior C plus on saadaval nii maitsvate närimistablettide kui ka graanulitena, mõistuse hoiavad teravana oomega-rasvhapped, mida pakub iiriskommi kujul toitainete kompleks Orthomol Junior Omega plus.

Miks vajame vitamiine rohkem kui kunagi varem? Teadus, müüdid ja tegelikkus

Fri, 21 Mar 2025 10:53:00 +0000

Vastandlikud arvamused – kas vitamiinid on tõesti vajalikud?

Viimasel ajal pööratakse vitamiinide ja mikroelementide võtmisele rohkem tähelepanu. Seisukohti on seinast seina: mõned arvavad, et vitamiinide võtmine on kahjulik ja võib isegi tappa, mõõdukamate sõnul võib lisavitamiine võtta, kuid see on mõttetu, kehast väljub lihtsalt kallim uriin. Pooldavam seisukoht kõlab, et kuna toitumine muutub aina ühekülgsemaks ja toitainevaesemaks, võib vitamiinide kasutamine olla mingil määral õigustatud. Vaatleme pooli valimata, milleks inimkeha vitamiine vajab, mida vitamiinid teevad, kuidas me neid omastame ja mil moel kõige enam kaotame.

Rakk – elu alus, mis vajab toitaineid

Inimkeha koosneb sadadest triljonitest rakkudest. Rakud vajavad oma funktsioonide täitmiseks ja ellujäämiseks tooret. Toormeks on umbes 90 toitainet (valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, mineraalid, mikroelemendid), mida inimene omastab toiduga või toodab soolestikus teistest toiduga omastatud toitainetest. Ligi 40 vajaminevatest toitainetest on asendamatud ehk keha neid ise toota ei suuda ja ainuke võimalus on neid saada toidust. Üks inimese jaoks väga oluline ja vajalik toitaine on näiteks C-vitamiin. Koera või kassi organism toodab C-vitamiini glükoosist, kuid inimkeha seda ei suuda. Tundub, et evolutsiooni käigus on inimkehas toimunud mutatsioon, sest võrreldes koertega on inimese glükoosi ainevahetusahelas askorbiinhappe ehk C-vitamiini sünteesimise võimekusest puudu ainult üks ensüüm.

Kui rakk saab kätte kõik talitluseks vajalikud toitained, on see terve ja täidab oma ülesandeid, kuid kui kasvõi ühest vajalikust toitainest jääb vajaka, toimuvad rakus biokeemiliste protsesside muutused ja talitlus on häiritud. Kui toitainete puudus mõjutab mitmete rakkude talitlust, tekivad erinevad biokeemilised kõrvalsaadused ja ühel hetkel ei suuda mõjutatud elund enam oma ettenähtud funktsiooni täita.

Miks tavatoidust ei piisa?

Paljud, sealhulgas Lätis tehtud uuringud on näidanud, et inimesed ei saa igapäevase toiduga piisavas koguses vitamiine ja mikroelemente. Näiteks ei imendu kehasse vajalikul hulgal magneesiumi, mis on taimede rohelise pigmendi klorofülli keskne aatom. Inimeste toidulaual on peamiseks magneesiumiallikaks rohelised taimed. Huvitav on ka märkida, et inimese punastes verelibledes esineva ja kudedele punast värvi andva hemoglobiini ja klorofülli molekulaarstruktuur on peaaegu identne. Neil on ainult üks erinevus: hemoglobiini molekuli keskmes on raud, samas kui klorofülli tuumaks on magneesium. Kui inimene sööb iga päev piisavalt rohelist taimset toitu, peaks ta magneesiumi omastama piisavalt. Inimkonna arengu varajastel aegadel võis inimene looduse keskel elades tõesti kogu päeva erinevaid taimi süüa.

Eluperioodid, kus vajadus kasvab

Toitainete puuduse peale tasub mõelda ka siis, kui keha tarbib tavalisest enam toitaineid, näiteks sportides, raseduse või rinnaga toitmise ajal. Toitainete vaegust esineb enam ka eakatel, sest vanusega muutuvad toitumisharjumused üksluisemaks ja toitained enam nii hästi ei imendu. Palju on kirjutatud tõsisest D-vitamiini puudusest vanemaealistel, eriti kui nad elavad hooldekodus. Samas on teada, et D-vitamiinil on oluline roll luutiheduse, lihasjõu ja immuunsusega seotud ning paljudes teistes protsessides.

Ravimid, mis aitavad – ja samas takistavad

Olukorra muudavad veelgi keerulisemaks kroonilised haigused ja ravimite tarvitamine. Ravimid mõjutavad sageli toitainete imendumist ja võimet osaleda erinevate rakkude loomulikes ainevahetusprotsessides. Kui mõnda ravimit on vaja võtta pikema aja jooksul, tasuks kindlasti arstiga arutada ravimi mõju üldisele ainevahetusele, sealhulgas toitainete ringlusele organismis. Näiteks mõjub C-vitamiini ainevahetusele halvasti ulatuslik valuvaigistite ja põletikuvastaste ravimite kasutamine. C-vitamiini on aga vaja sidekoe raamistiku moodustava kollageeni sünteesiks, millest sõltub naha prinkus ehk võime seista vastu raskusjõule – lihtsamalt öeldes ennetab see kortsude teket. Kollageen on ka liigessidemetes olevate kõhrede ja kõõluste oluline koostisosa, kuid sageli kasutatakse kõhrede kulumise korral just valuvaigisteid. Tekib nõiaring: kõhrede kulumine põhjustab valu, aga valuvaigistid häirivad kõhrede ainevahetust.

Koensüüm Q10

Veel ühe näite võib tuua koensüüm Q10 kohta, mida inimkeha suudab noorena toota ise, sest omastab taimsetest toiduainetest koensüümi Q9. Paraku väheneb Q10 sünteesimise võime vanuse kasvades, biokeemia seisukohast umbes 40-aastaselt. 80-aastaselt sisaldavad südamelihase rakud ainult poole Q10 kogusest, mis oli seal 20-aastaselt. Mõned südamehaiguste raviks kasutatavad ravimid mõjutavad oluliselt Q10 tootmist rakkudes, seega tasub näiteks kolesterooli alandavate ravimite võtmisel pidada arstiga nõu koensüüm Q10 võtmise vajalikkuse osas.

Toitainete puuduse põhjuseks ei pruugi olla ainult igapäevase toidulaua ebapiisav toitainete sisaldus. Kanada teadlane B. Ames on avaldanud huvitava toitainete jaotumise teooria, mille kohaselt kasutab keha kõiki omastatud toitaineid kõigepealt elutähtsateks protsessideks ehk ellujäämise tagamiseks. Evolutsiooniliselt oli inimese jaoks kõige olulisem mitte sattuda lõvi lõugade vahele – seega tuli võidelda või põgeneda. Sellistes olukordades reageerib keha kiiresti, tootes kohe stressihormoone – adrenaliini, noradrenaliini, aldosterooni ja kortisooli. Toiduga omastatud toitained suunatakse eelkõige nende hormoonide tootmisse.

Miks ilusad juuksed ja tugevad luud jäävad tagaplaanile?

Teine elutähtis protsess on verejooksu peatamine. Sellised „vähetähtsad“ protsessid nagu juuste või küünte kasv või aeglane luude ainevahetus kasutavad elutähtsatest ja kiireloomulistest protsessidest ülejäänud toitaineid.

Stress – nähtamatu toitainete varas

Inimese kogetav igapäevane stress tänapäeval on biokeemiliselt sarnane sellega, mida tuhandeid aastaid tagasi põhjustas kohtumine lõviga. Keha hakkab kiiresti tootma stressihormoone. Selle protsessi toetamiseks käivitub hetkega vähemalt 1400 biokeemilist reaktsiooni. Adrenaliini toodetakse aminohappest nimega türosiin ning sellesse protsessi on abiainetena kaasatud peaaegu kõik vitamiinid ja mineraalid. Keha vajab toimetulekuks hulgaliselt C-vitamiini, magneesiumi, B-grupi vitamiine, tsinki, vaske ja rauda. Kõrvalsaadusena tekib suures koguses homotsüsteiini, valku, mille alusel tuvastavad kardioloogid südamehaiguste riski. Suures koguses mõjub see rakkude ainevahetusele halvasti. Homotsüsteiini neutraliseerimiseks või selle kaasamiseks rakkude loomulikesse biokeemilistesse protsessidesse on vaja B-grupi vitamiine B6 ja B12 ning foolhapet. Mida suurem on stress, seda rohkem on neid vitamiine vaja – nii hormoonide tootmiseks kui ka kahjulike kõrvalsaaduste neutraliseerimiseks.

Inimkeha on üsna paindlik ja suudab kohaneda erinevate olukordadega. Kui toiduga omastatud toitainetest stressihormoonide tootmiseks ei piisa, otsib organism neid ladestunud varudest – kudedest, mille ainevahetus on eluliselt vähem tähtis või aeglasem, näiteks luudest või juustest. Sellega saab põhjendada ka suurt vigastuste määra spordis. Sportlaste liigeste, kõõluste ja lihastega seotud probleemid ei ole ainult mehaaniliste vigastuste tagajärg. Sport on stressirohke ja tähendab keha jaoks massilist stressihormoonide tootmist, mida võib omakorda pidada suurimaks toitainete kulutajaks. Sageli öeldakse, et „kohv uhub vitamiinid kehast välja“. Tegu on siiski eespool kirjeldatud mehhanismiga. Kofeiin soodustab stressihormoonide tootmist ja seega toitainete ulatuslikumat tarbimist.

Vähe tuntud vitamiinikangelased: K-vitamiin ja magneesium

Veel mõned näited, kus keha suunab toitained ellujäämiseks olulistesse protsessidesse, võib tuua K-vitamiini või magneesiumi ainevahetusest. K-vitamiin on väga oluline verejooksu peatamisel, kuid selle teine tähtis ülesanne on transportida luudesse veres olevat kaltsiumi. Esmalt hoolitseb keha muidugi kõigi verejooksuga seotud biokeemiliste protsesside eest, nii et K-vitamiini puudusest tingitud verejooksu sisuliselt ei esine. Kuid luude ainevahetusse, mis ei ole otseselt ellujäämisega seotud, suunatakse kaltsiumi transportiv K-vitamiin alles pärast seda, kui verehüüve on täielikult taastunud. Viimastel aastatel on teaduskirjanduses kajastatud andmeid K-vitamiini rollist osteoporoosi ja ateroskleroosi ennetamisel. Nüüdseks on selge, et K-vitamiini vaeguse korral ei jõua kaltsium verest luudesse, vaid soodustab veresoontes aterosklerootiliste naastude lupjumist, mille tagajärjel väheneb veresoonte elastsus.

Magneesium osaleb vähemalt 300 erinevas biokeemilises reaktsioonis. Elutähtsate ülesannete hulka kuulub energia (adenosiintrifosfaat ehk ATP) tootmine rakkude mitokondrites. Ellujäämisega kaudsemalt seotud protsessid, kus magneesiumil on täita oluline roll, on näiteks DNA-süntees ehk rakkude uuenemine või ka DNA-sünteesis tekkinud vigade parandamine. On tõestatud, et magneesiumipuudus suurendab uute rakkude tootmisel tekkivaid vigu. Aga vigane rakk on keha jaoks võõras. Kui immuunrakud on oma ülesannete kõrgusel, avastavad ja hävitavad need sellise võõrkeha kohe. Kui aga vigu on palju või immuunrakkudel napib energiat, ei pruugi vigased rakud hävineda. Defektset rakku võib pidada ka vähirakuks.

Kokkuvõte: kas tänapäeva inimesele piisab ainult toidust?

On tõestatud, et magneesiumipuudulikkusega inimestel on 50% võrra suurem risk kasvajate tekkeks.

Dr Antra Briede, sisehaiguste arst, Läti ennetava meditsiini arstide liidu juhatuse liige. Saksamaal diplomeeritud ortomolekulaarmeditsiini spetsialist. Funktsionaalse meditsiini instituudi (USA) tudeng.

Miks mõjuvad Orthomoli tooted kõige paremini?

Thu, 20 Feb 2025 11:02:00 +0000

Orthomoli ortomolekulaarsed, keha toimimiseks vajalikud toitainete kooslused on mõeldud tarvitamiseks erinevatel puhkudel, nii tervise hoidmiseks, vastupanuvõime tugevdamiseks kui ka haiguste ennetamiseks. Täiskasvanutele ja lastele

Liitu e-uudiskirja saajatega

IMMUUNSUS

Immuunsus on keeruline biokeemiline protsess, milles mängivad olulist rolli just toitained. Vitamiinid, mineraalid, taimsed toimeained, asendamatud rasvhapped ja muud toitained osalevad arvukates biokeemilistes reaktsioonides, reguleerivad immuunsüsteemi tasandil rakkude tööd ning kaitsevad tõhusalt viiruste ja bakterite eest.

Kui toitaineid ei ole piisavalt, ei tööta immuunsüsteem oma ülesannete kõrgusel.

IMMUUNSÜSTEEMI JAOKS OLULISED TOITAINETE KOOSLUSED KOGU PERELE

KUIDAS NEED TOOTED TOIMIVAD?

Orthomoli toodetesse on lisatud valitud toitained, mis osalevad tõhusalt organismis toimuvates keerulistes biokeemilistes protsessides. Üksteist täiendades parandavad Orthomoli tooted toitainete optimaalset kaasatust nendes protsessides.

Toitained tagavad biokeemilise reaktsiooni ning aitavad vähendada protsessides esinevaid tõrkeid. Lisaks võivad need leevendada ensüümide tootmises esinevaid geneetilisi defekte, parandades organismi üldist seisundit ja immuunsüsteemi talitlust.

UURING

Toidulisandite võtmine talvel vähendab viirushaigustesse haigestumist 48,6% võrra. Uuringus osalejad võtsid nelja kuu jooksul (detsembrist märtsini) iga päev toidulisandit Orthomol Immun; kontrollrühm tarvitas platseebot.

VIIDE: Hofmeister, M. J. Auswirkungen von alimentären Ergänzungsmitteln auf die Gesundheit. Ernähr Med 2005; 20(3): 115–22.

UURING

Toidulisandite võtmine vähendab haiguspäevade arvu 75,6% võrra.Uuringus osalejad võtsid nelja kuu jooksul (detsembrist märtsini) iga päev toidulisandit Orthomol Immun; kontrollrühm tarvitas platseebot.

VIIDE: Hofmeister, M. J. Auswirkungen von alimentären Ergänzungsmitteln auf die Gesundheit. Ernähr Med 2005; 20(3): 115–22.

SOOVITUSED

Toitained toimivad tõhusalt ainult koos, üksteist täiendades. Kui järgite meie soovitusi, kulgeb võitlus viirustega palju kergemini ja tõhusamalt.

TÄISKASVANUTELE JA NOORTELE ALATES 14. ELUAASTAST

🤒 Haiguse ägedas faasis:

üks kotike toidulisandit Orthomol Immun päevas hommikul pärast sööki;

üks kapsel toidulisandit Orthomol pro 6 õhtul enne magamaminekut.

🤧 Antibiootikumide võtmise ajal ja pärast seda:

üks kotike toidulisandit Orthomol Immun pro päevas hommikul pärast sööki

ja sellele lisatud kapsel õhtul enne magamaminekut.

😃 Immuunsüsteemi toetamiseks pikema aja vältel:

üks kotike toidulisandit Orthomol Immun pro päevas hommikul pärast sööki

lisaks võtta toidulisandit Omega-3 kuni 1,5 g päevas.

NOORTELE ALATES 14. ELUAASTAST

🤒 Haiguse ägedas faasis:

üks kotike toidulisandit Orthomol Immun pro päevas hommikul pärast sööki ja sellele lisatud kapsel õhtul enne magamaminekut.

🤧 Antibiootikumide võtmise ajal ja pärast seda:

üks kotike toidulisandit Orthomol Immun pro päevas hommikul pärast sööki ja sellele lisatud kapsel õhtul enne magamaminekut.

😃 Immuunsüsteemi toetamiseks pikema aja vältel:

üks kotike toidulisandit Orthomol Immun pro päevas hommikul pärast sööki

lisaks võtta toidulisandit Omega-3 kuni 1,5 g päevas.

LASTELE VANUSES 4–14

🤒 Haiguse ägedas faasis:

üks annus toidulisandit Orthomol Junior c plus päevas, võtta pärast sööki;

üks närimiskaru toidulisandit Orthomol pro junior õhtul enne magamaminekut.

🤧 Antibiootikumide võtmise ajal ja pärast seda:

Orthomol junior c plus;

üks närimiskaru toidulisandit Orthomol pro junior õhtul enne magamaminekut.

😃 Immuunsüsteemi toetamiseks pikema aja vältel:

üks annus toidulisandit Orthomol Junior C plus päevas, võtta pärast sööki;

lisaks toidulisand Orthomol Junior omega plus.

UURING

Asjakohased toitainete kooslused vähendavad ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomeid 50% võrra.

Uuringus osalejad võtsid nelja kuu jooksul (detsembrist märtsini) iga päev toidulisandit Orthomol Immun; kontrollrühm tarvitas platseebot.

VIIDE: Langkamp-Henken, B., Bender, B. S., Gardner, E. M. et al. Nutritional formula enhanced immune function and reduced days of symptoms of upper respiratory tract infection in seniors. J Am Geriatr Soc 2004; 52(1): 3–12.

MILLAL ON ORTHOMOL IMMUN NÄIDUSTATUD?

Immuunsüsteemi toetamiseks gripihooajal ja viiruste perioodil,
nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestele, näiteks pärast pikka haigust,
krooniliste põletikega inimestele,
suure treeningkoormuse ajal, näiteks sportlastele enne võistlusi,
inimestele, kes hoolivad oma tervisest ja immuunsüsteemi terviklikust toimimisest.

ORTHOMOL ON ALATI SINUGA!

Leia apteekidest või veebipoodidest

Mehed ei vanane. Mehed saavutavad küpsuse!

Tue, 26 Nov 2024 09:43:00 +0000

Kuidas mõjutavad küpses eas meeste tervist igapäevane toitumine ja toitained?

Naiste tervisest on kirjutatud hulgaliselt artikleid, aga keskealiste meeste tervise kohta leiab teavet palju vähem. Vahest on see tingitud sellest, et paljude meeste arvates peaks tervisele mõtlema siis, kui ilmneb mingi probleem, nagu autogi puhul. Kuid nii nagu auto, vajab ka inimkeha korrapärast hoolt, et toimida võimalikult kaua.

Igapäevane toitumine mõjutab tervist rohkem, kui sa arvad.

Teadlased on teinud kindlaks, et tervislik toitumine aitab kauem tervena püsida. Toome mõne võrdleva näite. Sinu geenid on nagu sünni hetkel välja jagatud mängukaardid. Kuidas sa neid kaarte kasutad ja mis mängu mängid, on sinu otsus.

Mängu võitmiseks tasub tähelepanu pöörata kahele väga olulisele aspektile.

Esiteks: geene saab mõjutada

Tervise paneb suuresti paika pärilikkus. Kuid see ei tähenda, et oled tingimata hukule määratud. Mitme geeni aktiivsus sõltub eelkõige elustiilist. See tähendab, et tervislike harjumuste abil saad oma heaolu ja tervist oluliselt parandada.

Teiseks: vananedes väheneb meessuguhormoonide tootmine

See normaalne füsioloogiline nähtus mõjutab kehas mitmeid funktsioone alates lihasmassist ja luude tugevusest kuni füüsilise jõu ja seksuaaleluni.

Mõned aastad tagasi avastasid teadlased, et testosteroon mõjutab tervist palju enam kui algselt arvati. Testosteroon ei mõjuta mitte ainult sinu võimet isaks saada, vaid ka seda, kui hästi toimivad kõik teised organsüsteemid. Näiteks võib madal testosteroonitase kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme, nagu diabeet, haprad luud (osteoporoos), südame-veresoonkonna haigused, ning muid vaevusi.

Ettevaatust, nõiaring!

Kas teadsid, et meessuguhormoonidele võib mõjuda halvasti nii keha liiga väike kui ka liiga suur rasvaprotsent? Kui sinu igapäevane toitumine on liiga madala rasvasisaldusega, näiteks kui oled taimetoitlane või vegan, jääb kehal piisava testosterooni tootmiseks toorainet vajaka. Ja vastupidi. Kui igapäevane toit on liiga kõrge rasvasisaldusega, algab rasvumine.

Kujuta ette, et keha on nagu tehas, kus toimuvad erinevad biokeemilised protsessid, mis toodavad hormoone. Üks tähtsamaid hormoone, mida mehe keha peab tootma, on testosteroon. Just testosteroon teeb mehe tugevaks, energiliseks ja enesekindlaks.

Et „tehas“ saaks nõuetekohaselt ja täiemahuliselt toimida, vajab see ka õiget tooret ja soodsaid tootmistingimusi. Ülekaalulisus häirib keha tehase tööd ning see hakkab testosterooni asemel tootma naissuguhormooni nimega östrogeen. Sellele võivad viidata ka keha piirjooned.

Kuid mure liigse kehakaalu pärast võib tekkida ka siis, kui organismis on liiga vähe meessuguhormoone. See on nagu nõiaring – mida suurem ülekaal, seda vähem hormoone, ja vastupidi.

Ära muretse, sellele murele leidub lahendus!

Hormoonide tasakaalu taastamine organismis ei ole raketiteadus. Eelduseks on kolm igapäevast harjumust:

tervislik toitumine – vähem suhkrut, rohkem köögivilju, valke ja tervislikke rasvu;
kehaline aktiivsus – leia endale sobiv spordiala ja liigu korrapäraselt;
puhkus – maga piisavalt ja ära lase stressil võimust võtta.

Pea meeles, sina ise vastutad oma tervise eest! Isegi väikesed elustiili muutused parandavad heaolu ja annavad lisaenergiat.

Toitainete juhised meestele

Teadlased on avastanud, et teatud vitamiinid, mineraalid ja taimsed toimeained, näiteks karotenoidid (mida leidub värvilistes köögiviljades), C-vitamiin ja raud, aitavad hoolitseda eesnäärme tervise eest. 11 aasta kestel Itaalias läbi viidud uuring tõi esile järgmise seose: värviliste köögiviljade ehk karotenoidide tarbimine vähendas eesnäärme suurenemise riski 20% võrra.

Ka sojaubades leiduvad taimsed aktiivained isoflavoonid võivad osutuda tõeliseks salarelvaks võitluses eesnäärmeprobleemidega. Uuringud näitavad, et genisteiini (soja isoflavooni) kõrgem tase vereseerumis mõjutab ka eesnääret. Meestel, kes tarbisid rohkem sojatooteid, oli naissuguhormoonide (östrogeeni) tase madalam.

Valikuid on rohkem, kui sa arvad!

Lisaks eesnäärme adenoomi puhul välja kirjutatavatele traditsioonilistele ravimitele võid valida ka looduslikke vahendeid. Mitmed toitained ja taimsed toimeained osalevad ka eesnäärme tervist toetavates keha biokeemilistes protsessides. Näiteks serenoapalmiekstrakt, astaksantiin, kvertsetiin, linaseemnete lignaanid, soja isoflavoonid, kõrvitsaseemned, L-lüsiin ja rohelises tees leiduvad toimeained. Küsi kindlasti nõu ka arstilt, millised on võimalused täiendada toitumist nende toimeainetega.

172 riigis kogutud andmete kohaselt on eesnäärme tervis tihedalt seotud liha tarbimise sagedusega. Vaatluste põhjal võib järeldada, et mida rohkem tarbitakse punast liha ja muna, seda suurem on risk põdeda eesnäärmehaigusi raskemalt, sõltumata sellest, millises staadiumis need diagnoositakse. Eriti halvasti mõjub tervisele praetud ja üleküpsenud liha söömine. Kala ja linnuliha tarbimise korral täheldati vähem agressiivset haiguse kulgu ja väiksemat progresseerumise riski. Teadlased soovitavad eesnäärmevähi ennetamiseks lisada toidulauale rohkem põletikuvastaseid toiduaineid, näiteks täisteratooteid, kala, rohelisi köögivilju ja puuvilju.

Samuti on leitud huvitav seos piimatoodete ja eesnäärmevähi vahel. Mitmed uuringud kinnitavad, et meestel, kelle igapäevane toit sisaldab kõrge rasvasisaldusega täispiimatooteid, on veidi suurem haigestumise risk.

Sellised leiud on ajendanud teadlasi uurima, miks see nii on. Selgub, et süüdi võib olla piimavalk nimega kaseiin. Hea uudis on see, et kui valida väiksema rasvasisaldusega piimatooted, võib kahaneda ka risk.

Seleeni toime eesnäärmevähi riski vähendamisel on korduvalt tõestust leidnud. Isegi kui haigus on juba diagnoositud, vähendab seleeni omastamine toidu või kvaliteetsete toidulisandite kaudu vähi progresseerumist ja metastaaside teket.

Ligi 30 000 mehe osalusel läbi viidud uuringu tulemused kinnitasid, et E-vitamiini võtmine (50 mg päevas) vähendas eesnäärmevähki haigestumise riski 1/3 võrra ja võis 41% võrra vähendada ka eesnäärmevähki suremust. E-vitamiin ja seleen suudavad pärssida kasvajarakkude vohamist ning vähendada PSA (eesnäärme antigeeni) taset.

Ka lükopeenil arvatakse olevat eriti positiivne mõju eesnäärme tervisele. Lükopeen on karotenoid, mida leidub näiteks tomatites. 21 uuringu analüüsis leiti, et värskete tomatite söömine vähendas vähiriski 11% võrra, samas kui töödeldud tomatite söömine vähendas riski isegi 19% võrra. Termiliselt töödeldud tomatites sisalduv lükopeen imendub teadaolevalt paremini, aidates tõhusamalt vähendada PSA taset ja parandades organismi reaktsiooni ravile.

Uuringute tulemused näitavad selgelt, et toitumine ja teatud toitained mängivad tervise seisukohast olulist rolli. Pea siiski meeles, et toitumine ja toitained haigusi ei ravi. Küll aga pakuvad need tuge, mis aitab kehal toimida parimal võimalikul moel ja ennetada terviseprobleeme.